projektiga rumeenias
25. – 30. aprillil sai teoks teine algklasside projekti reis. Seekord said kaasa ka õpilased.
Projekti kokkusaamine toimus Rumeenias, Iasi linnas ning lähedalasuvas Barnova külas.
Meie koolist käisid reisil neli õpilast ja kolm õpetajat. Need olid: õp Tiina, õp Külli, direktor Raino, Mihkel ja Vahur 4.a-st ning Maria ja Sylvia-Ly 4.b klassist.
See oli kõigile 4. klassi õpilastele esimene lennureis. Alguses natuke pabistasin. Kui kõik lennukis olid ja lend võis alata, tuli tõukurtraktor ja lükkas lennuki teise lennuvälja otsa. Lõpuks lülitas lennuk mootorid sisse ja sõitis hästi kiiresti üle lennuvälja ning tõusis õhku. Vaade lennuki aknast oli väga huvitav. Kui lennuk maanduma hakkas, läksid mul kõrvad lukku. Maandumisluba oodates pööramise ajal kallutas lennuk ühe külje poole, tundus natuke kõhe. Järgmistel maandumistel olin juba nii harjunud, et miski eriti ei häirinud. Esimene lennusõit oli väga huvitav. Kokku lendasime kuus korda. Kindlasti tahaks veel lennukiga lennata.
Saabumise päeval toimus pidulik õhtusöök, iga rahvus tõi lauale midagi omalt maalt kaasa. Esialgu tutvustas iga maa oma lauda ja siis oli võimalus kõike seda maitsta. Igaüks sai ka kaelakaardi, kus oli peal kõigi viie riigi lipud. Meil oli väga lõbus, kuid me ei saanud midagi aru, mida rumeenlased, bulgaarlased, hispaanlased ja türklased omas keeles räägivad.
Ööbisime Iasi linnas kolmetärnilises hotellis nimega Il Primo. Mehed olid esimesel korrusel, naised teisel. Meie korteris oli kaks tuba, üks suur rõduga, teine tuba oli natuke väiksem. Hommikust saime süüa nullkorrusel asuvas baaris. Lõunat sõime enamasti hotellist väljas.
Iasi linn asub Moldova piiri ääres. Linn oli päris suur, umbes 263 000 elanikuga. Iasis oli ka ilus suur park, kus oli palju purskkaeve. Eriti ilusad olid need õhtul, kui oli pime, kuna valgustus neis töötas.
Me külastasime Rumeenias palju kohti näiteks: Barnova kooli, Barnova kloostrit, botaanikaaeda, veinikoobast, Punast järve ja Bicazi kanjonit.
Barnova kool oli väike ning maalähedane, kui meie koolis on kolm korrust, siis seal oli ainult üks. Barnova koolil oli kaks maja - üks uus ja üks vana maja (vanal majal oli kaks korrust). Vanas majas oli ka lasteaed. Rumeenias minnakse kooli 6-aastaselt ja lasteaeda 2-aastaselt. Kui kooli sisse läksime, nägime palju plakateid ja mudeleid jääkmaterjalist. Uus maja oli ilus roheline. Nad olid Google translator`iga kõikidesse projekti riikide keeltesse tõlkinud „Tere tulemast!”. Eesti keeles oli see „Teretulnud”.
Kui tuli vahetund, siis lapsed mängisid õues ja neil oli väga lõbus. Peale selle oli staadion liiva peal ja jalgpalli väravad võrkudeta.
Vaatasime ka pealt kahte tundi ja võtsime osa töötoast. Töötoas kattis iga riik oma maa kontuurkaardi erinevate seemnetega või muu loodusliku materjaliga, mis oleks neile iseloomulik. Osad värvisid ka mune, sest Rumeenias olid munadepühad just tulemas. Veel valmis ühistööna ehitis, kuhu iga riik lisas midagi endale iseloomulikku.
Käisime ka kontserdil Barnova küla kultuurimajas, kus mängiti klarnetil, viiulil, süntesaatoril ja kontrabassil. Pärast pakuti suupisteid ja toimus tants.
Rumeenias elab väga suure usuga rahvas. Rumeeniast on pärit mustlased, kuigi meie neid eriti ei kohanud. Rahaühikuteks LEU-d ja peenraha BANI. Paberraha oli väga omapärane, oli nagu plastikust ja ühest kohast paistis läbi.
Rumeenia maastik oli väga mägine ja ilus. Ühel päeval käisime mägedes. Üks mägi oli umbes seitse korda suurem kui meie Suur Munamägi. Eriti kõrge oli kanjon. Bicazi kanjon on üks peamine koht mägironimiseks. Kanjonis olevad suveniiripoed olid nagu hiirelõksud, kui sisse lähed, siis välja eriti ei taheta lasta, meelitatakse ostma.
Rumeenia ilm oli väga soe ja palav, muru oli täitsa roheline, päike paistis kuumalt. Saime endale nagu ühe suve lisaks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et see reis oli väga-väga tore. Ja me leidsime, et me õppisime sellel reisil palju rohkem, kui tavalises koolitunnis.
Mihkel ja Vahur
Projekti kokkusaamine toimus Rumeenias, Iasi linnas ning lähedalasuvas Barnova külas.
Meie koolist käisid reisil neli õpilast ja kolm õpetajat. Need olid: õp Tiina, õp Külli, direktor Raino, Mihkel ja Vahur 4.a-st ning Maria ja Sylvia-Ly 4.b klassist.
See oli kõigile 4. klassi õpilastele esimene lennureis. Alguses natuke pabistasin. Kui kõik lennukis olid ja lend võis alata, tuli tõukurtraktor ja lükkas lennuki teise lennuvälja otsa. Lõpuks lülitas lennuk mootorid sisse ja sõitis hästi kiiresti üle lennuvälja ning tõusis õhku. Vaade lennuki aknast oli väga huvitav. Kui lennuk maanduma hakkas, läksid mul kõrvad lukku. Maandumisluba oodates pööramise ajal kallutas lennuk ühe külje poole, tundus natuke kõhe. Järgmistel maandumistel olin juba nii harjunud, et miski eriti ei häirinud. Esimene lennusõit oli väga huvitav. Kokku lendasime kuus korda. Kindlasti tahaks veel lennukiga lennata.
Saabumise päeval toimus pidulik õhtusöök, iga rahvus tõi lauale midagi omalt maalt kaasa. Esialgu tutvustas iga maa oma lauda ja siis oli võimalus kõike seda maitsta. Igaüks sai ka kaelakaardi, kus oli peal kõigi viie riigi lipud. Meil oli väga lõbus, kuid me ei saanud midagi aru, mida rumeenlased, bulgaarlased, hispaanlased ja türklased omas keeles räägivad.
Ööbisime Iasi linnas kolmetärnilises hotellis nimega Il Primo. Mehed olid esimesel korrusel, naised teisel. Meie korteris oli kaks tuba, üks suur rõduga, teine tuba oli natuke väiksem. Hommikust saime süüa nullkorrusel asuvas baaris. Lõunat sõime enamasti hotellist väljas.
Iasi linn asub Moldova piiri ääres. Linn oli päris suur, umbes 263 000 elanikuga. Iasis oli ka ilus suur park, kus oli palju purskkaeve. Eriti ilusad olid need õhtul, kui oli pime, kuna valgustus neis töötas.
Me külastasime Rumeenias palju kohti näiteks: Barnova kooli, Barnova kloostrit, botaanikaaeda, veinikoobast, Punast järve ja Bicazi kanjonit.
Barnova kool oli väike ning maalähedane, kui meie koolis on kolm korrust, siis seal oli ainult üks. Barnova koolil oli kaks maja - üks uus ja üks vana maja (vanal majal oli kaks korrust). Vanas majas oli ka lasteaed. Rumeenias minnakse kooli 6-aastaselt ja lasteaeda 2-aastaselt. Kui kooli sisse läksime, nägime palju plakateid ja mudeleid jääkmaterjalist. Uus maja oli ilus roheline. Nad olid Google translator`iga kõikidesse projekti riikide keeltesse tõlkinud „Tere tulemast!”. Eesti keeles oli see „Teretulnud”.
Kui tuli vahetund, siis lapsed mängisid õues ja neil oli väga lõbus. Peale selle oli staadion liiva peal ja jalgpalli väravad võrkudeta.
Vaatasime ka pealt kahte tundi ja võtsime osa töötoast. Töötoas kattis iga riik oma maa kontuurkaardi erinevate seemnetega või muu loodusliku materjaliga, mis oleks neile iseloomulik. Osad värvisid ka mune, sest Rumeenias olid munadepühad just tulemas. Veel valmis ühistööna ehitis, kuhu iga riik lisas midagi endale iseloomulikku.
Käisime ka kontserdil Barnova küla kultuurimajas, kus mängiti klarnetil, viiulil, süntesaatoril ja kontrabassil. Pärast pakuti suupisteid ja toimus tants.
Rumeenias elab väga suure usuga rahvas. Rumeeniast on pärit mustlased, kuigi meie neid eriti ei kohanud. Rahaühikuteks LEU-d ja peenraha BANI. Paberraha oli väga omapärane, oli nagu plastikust ja ühest kohast paistis läbi.
Rumeenia maastik oli väga mägine ja ilus. Ühel päeval käisime mägedes. Üks mägi oli umbes seitse korda suurem kui meie Suur Munamägi. Eriti kõrge oli kanjon. Bicazi kanjon on üks peamine koht mägironimiseks. Kanjonis olevad suveniiripoed olid nagu hiirelõksud, kui sisse lähed, siis välja eriti ei taheta lasta, meelitatakse ostma.
Rumeenia ilm oli väga soe ja palav, muru oli täitsa roheline, päike paistis kuumalt. Saime endale nagu ühe suve lisaks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et see reis oli väga-väga tore. Ja me leidsime, et me õppisime sellel reisil palju rohkem, kui tavalises koolitunnis.
Mihkel ja Vahur
Loeng-seminar "Jäätmed ja jäätmekäitlus"
Esmaspäeval, 15. aprillil jätkus meie projektitöö. Osalesime loengul, mille teemaks oli "Jäätmed ja jäätmekäitlus". Meile räägiti jäätmete sorteerimisest; sellest, kui kaua miski looduses laguneb; mis juhtub, kui me jäätmed loodusesse jätame ja kuidas me saaksime oma elu nii elada, et me vähem prügi tekitaksime.
Loeng lõppes praktilise ülesandega, kus meil tuli jäätmed õigesti sorteerida. Ja see ei olnudki nii lihtne, kui alguses paistis.
Projekt saab hoogu juurde
Kuristiku Gümnaasiumi koridor on täitunud meie usinate meisterdajate kätetööga.
Kõik algklasside lapsed panustasid projektitöösse, meisterdades prügist ajaloolise väärtusega hooneid.
Küll oli siin Pikki Hermanneid, teletorne, raekodasid, kirikuid, mõisaid, vanalinna hooneid, tuulikuid ja tuletorne!
Suur aitäh ka kodustele, kes ehitusmaterjali kogumise ja ehitustööga aitasid!
Suurem osa pilte galeriis.
Kõik algklasside lapsed panustasid projektitöösse, meisterdades prügist ajaloolise väärtusega hooneid.
Küll oli siin Pikki Hermanneid, teletorne, raekodasid, kirikuid, mõisaid, vanalinna hooneid, tuulikuid ja tuletorne!
Suur aitäh ka kodustele, kes ehitusmaterjali kogumise ja ehitustööga aitasid!
Suurem osa pilte galeriis.
prügiprojekt
Sellest sügisest alates osalevad meie kooli algklassid rahvusvahelises projektis "Bright History out of Rubbish": http://brighthistory.weebly.com/estonia.html
Projekti põhieesmärgiks on tõsta laste keskkonnateadlikkust, aidata neil mõtestada säästliku eluviisi vajalikkust, ärgitada kodudes inimesi prügi sorteerima.
Kuna tegemist on rahvusvahelise projektiga, siis osalevad selles 5 riiki. Peale Eesti veel Türgi, Hispaania, Rumeenia ja Bulgaaria.
Projektitööd alustasime plakatite meisterdamisega. Kunstiõpetuse tunnis valmisid rühmatööna värvilised ja pilkupüüdvad postrid, mis kutsusid inimesi üles prügi sorteerima, taaskasutama ja seda vähem juurde tekitama.
Jaanuaris saime hakkama vastavasisuliste kirjatöödega. Selleks olid jutukesed, luuletused, näidendid, koomiksid jm kirjatööd prügi teemal.
Aprilli alguseks on meid ootamas juba järgmine ülesanne - pakendidest, karpidest, ümbrispaberitest, pudelitest, ühesõnaga - prügist - tuleb meil meisterdada Eestile omaseid kultuuriobjekte-vaatamisväärsusi. Ja aprilli lõpupoole on projektis osalejate kokkusaamine Rumeenias, kuhu saavad sõita ka mõned tublimad lapsed meie koolist.
Säilitagem-kogugem "ehitusmaterjali"!
Projekti põhieesmärgiks on tõsta laste keskkonnateadlikkust, aidata neil mõtestada säästliku eluviisi vajalikkust, ärgitada kodudes inimesi prügi sorteerima.
Kuna tegemist on rahvusvahelise projektiga, siis osalevad selles 5 riiki. Peale Eesti veel Türgi, Hispaania, Rumeenia ja Bulgaaria.
Projektitööd alustasime plakatite meisterdamisega. Kunstiõpetuse tunnis valmisid rühmatööna värvilised ja pilkupüüdvad postrid, mis kutsusid inimesi üles prügi sorteerima, taaskasutama ja seda vähem juurde tekitama.
Jaanuaris saime hakkama vastavasisuliste kirjatöödega. Selleks olid jutukesed, luuletused, näidendid, koomiksid jm kirjatööd prügi teemal.
Aprilli alguseks on meid ootamas juba järgmine ülesanne - pakendidest, karpidest, ümbrispaberitest, pudelitest, ühesõnaga - prügist - tuleb meil meisterdada Eestile omaseid kultuuriobjekte-vaatamisväärsusi. Ja aprilli lõpupoole on projektis osalejate kokkusaamine Rumeenias, kuhu saavad sõita ka mõned tublimad lapsed meie koolist.
Säilitagem-kogugem "ehitusmaterjali"!